“🎄” tähendus: jõulupuu Emoji

Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Teistes riikides on levinud ka teised okaspuud nagu nulg ja araukaaria. Tänapäeval võib jõulupuu olla ka kunstlik, sel juhul enamasti tehtud polüvinüülkloriidist (nn kunstkuusk), kuid kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid ka kõikvõimalikest muudest materjalidest (nt Rakvere linna jõulupuu 2015. aastal vanadest aknaraamidest). Valdavalt tuuakse looduslik jõulupuu maharaiutuna tuppa, kus tuleb kanda hoolt selle eest, et ta okkaid kiiresti maha ei puistaks (asetades puu veeanumasse) ning püsiks püstises asendis (fikseerimiseks kasutatakse tihti spetsiaalset kuusejalga). Tuppatoodud jõulupuu väljaviimine toimub eri riikides ja traditsioonides eri aegadel, Eestis üldjuhul kolmekuningapäevaks. Viimastel aastakümnetel on kogunud populaarsust komme ärakuivanud jõulupuud ühte kohta koguda ja üheskoos pidulikult ära põletada. Vahel tehakse neist tuleskulptuure. Uuemal ajal on levinud ka komme kaunistada tuppatoomise asemel õues kasvavaid puid või tuua tuppa üksnes kuuseoksi, seda peetakse loodussõbralikumaks. Jõulupuudel on tähtis roll tänapäevases ilmalikus jõulukombestikus. Jõulupuid kaunistatakse jõuluehete (klaaskuulid, kard, tähed, inglid) ja küünaldega, mis on sageli omaette perekondlik rituaal. Kui veel Nõukogude ajal kasutati peamiselt parafiinküünlaid, siis tänapäeval on tuleohutuse huvides kasutusel peamiselt elektriküünlad. Jõulupuu alla asetatakse jõulukingid. Ehkki jõule peetakse nüüdisajal pigem perekeskseks pühaks, on linnades levinud tava tuua suured jõulupuud keskväljakule, kus neid kaunistatakse valgustitega ning nende ümber toimuvad advendiaegsed üritused. Üldjuhul korraldab linna jõulupuuga seonduva omavalitsus, ehkki kulusid võivad kanda ka sponsorid; sageli kajastab ajakirjandus juba sobiva jõulupuu otsinguid ja transporti. Tihti kogunetakse ka uusaastaööl linna jõulupuu ümber uut aastat vastu võtma. Igihaljaste okaspuude kui jõulusümboli taga on nähtud kristlikku tausta, kuid valdavalt tänapäeval sellist seost ei tajuta. Matthias Johann Eisen kirjutas raamatus "Eesti uuem mütoloogia": "Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga Õnnistegija toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda hiiepuud ehtesse panna."Nõukogude ajal oli riikliku ateismi tõttu jõulude kui usupüha tähistamine keelatud ning jõulukuuske asendas näärikuusk. Kuna osa inimesi kaldus siiski nääride ettekäändel jõule pidama, jälgiti valdavalt, et kuusk toodaks tuppa alles uusaasta eel, pärast jõule.Jõulupuu on üks läbivaid motiive jõuluteemalistes lauludes ja luuletustes (jõulusalmid). Eesti kirjanduses üks tuntumaid Ellen Niidu luuletus "Kuidas leiti jõulupuu", mille algusread on: "Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel.". 🔗 Jõulupuu
🌐: شجرة عيد الميلاد, Milad ağacı, Коледна елха, Vánoční stromek, Juletræ, Weihnachtsbaum, Δένδρο των Χριστουγέννων, Christmas tree, Árbol de Navidad, درخت کریسمس, Joulukuusi, Sapin de Noël, עץ חג המולד, क्रिस्मस ट्री, Božićno drvce, Karácsonyfa, Pohon Natal, Albero di Natale, クリスマスツリー, საშობაო ნაძვის ხე, Жаңа жылдық шырша, 크리스마스 트리, Kalėdų eglutė, Ziemassvētku egle, Pokok Krismas, Kerstboom, Juletre, Choinka, Árvore de Natal, Pom de Crăciun, Рождественская ёлка, Vianočný stromček, Pema e vitit të ri, Новогодишње дрво, Julgran, ต้นคริสต์มาส, Noel ağacı, Ялинка, Cây Giáng Sinh, 圣诞树.