“🐜” tähendus: sipelgas Emoji

Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Maailmas on üle 20 000 liigi (teistel andmetel 7600), Eestis 54 liiki (teistel andmetel 38) sipelglasi. Teadaolevalt teeb maailma kiireima liigutuse lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri – nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35–64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica – 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Amatsoonsipelgatel pole peres üldse töölisi. Nendel sipelgatel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb teistelgi sipelgaliikidel. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all. Sipelgate uurimisega tegeleb mürmekoloogia. 🔗 Sipelglased
🌐: نمل, Qarışqa, Мравки, পিঁপড়া, Mravi, Mravencovití, Myrer, Ameisen, Μυρμήγκι, Ant, Formicidae, مورچه, Muurahaiset, Fourmi, נמליים, चींटी, Mravi, Hangyák, Semut, Formicidae, アリ, ჭიანჭველასებრნი, Құмырсқалар, 개미, Skruzdėlės, Skudru dzimta, Semut, ပုရွက်ဆိတ်, Mieren, Maur, Mrówkowate, Formiga, Formicide, Муравьи, Mravcovité, Mravlje, Milingona, Мрави, Myror, มด, Karınca, Мурашки, Kiến, 蚂蚁.